Päikesekaitsekreem – miks su nahk seda vajab?

Päikesekaitsekreem ei ole ainult rannapäeva või suvepuhkuse jaoks. Päikese ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus mõjutab nahka aastaringselt ning selle mõju koguneb aja jooksul. Liigne UV-kiirgus võib põhjustada päikesepõletust, soodustada pigmendilaikude ja naha enneaegsete vananemisilmingute teket ning suurendada nahavähi riski.

Päikesekaitset vajab iga nahatüüp ja nahatoon. Tumedamas nahas on rohkem melaniini, mis annab UV-kiirguse suhtes mõningase loomuliku kaitse, kuid ei hoia ära UV-kahjustusi. Seetõttu vajab päikesekaitset ka tumedam nahk.

UVA, UVB ja UVC – mis vahe neil on?

Päikese ultraviolettkiirgus jaguneb UVA-, UVB- ja UVC-kiirguseks.

UVA-kiirgus jõuab nahas sügavamale ning aitab kaasa naha enneaegsele vananemisele ja pigmendimuutuste tekkele. UVA-kiirgus läbib ka tavalist aknaklaasi.

UVB-kiirgus mõjutab rohkem naha pindmisi kihte ja on peamine päikesepõletuse põhjustaja. Nii UVA- kui ka UVB-kiirgus kahjustavad nahka ja suurendavad nahavähi riski.

UVC-kiirgus on neist kõige suurema energiaga, kuid päikesest tulev UVC neeldub atmosfääris ega jõua maapinnani. Seetõttu räägime päikesekaitsekreemide puhul eelkõige kaitsest UVA- ja UVB-kiirguse eest.

Mida SPF tähendab?

SPF-number näitab eelkõige kaitse tugevust UVB-kiirguse ehk päikesepõletust põhjustava kiirguse eest. SPF ei näita üksinda, kui tugev on toote kaitse UVA-kiirguse eest.

Seetõttu tasub päikesekaitset valides vaadata lisaks SPF-numbrile ka seda, milline on toote UVA-kaitse.

Euroopa päikesekaitsetoodetel võid näha ringiga UVA-märki. Paljudel Korea ja Jaapani päikesekaitsetoodetel kasutatakse UVA-kaitse näitamiseks PA-märgistust, näiteks PA++++. PA puhul tähendab suurem plussmärkide arv tugevamat UVA-kaitset.

Igapäevaseks kasutamiseks on hea valik vähemalt SPF 30 päikesekaitsetoode, mis pakub kaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest.

Päikesekaitse aitab ennetada naha enneaegset vananemist

UV-kiirgus kahjustab nahas muu hulgas kollageeni – valku, mis aitab hoida naha tugeva ja elastsena. Aastate jooksul võivad päikesekahjustuse tagajärjel tekkida kortsud ja pigmendilaigud, nahatoon võib muutuda ebaühtlasemaks ning nahk kaotada elastsust.

Päikesekaitse on eriti oluline pigmendile kalduva naha puhul. Kui nahale tekivad kergesti tumedad laigud, tasub kaaluda toonitud päikesekaitsekreemi, mis sisaldab raudoksiide. Need aitavad kaitsta nahka ka nähtava valguse eest, mis võib pigmentatsiooni süvendada.

Toonitud päikesekaitse võib olla eriti kasulik näiteks melasma korral ning siis, kui nahale jäävad pärast vistrikke või muud nahapõletikku tumedad laigud.

Parim päikesekaitsekreem on see, mida sa päriselt ja järjepidevalt kasutad.

Päikesekaitse ei ole ainult suvine lisatoode. See on üks naha igapäevase hoolduse põhialuseid.

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

PHA-happed – mis need on ja miks sobivad need ka tundlikule nahale?

Järgmine

Jaga seda artiklit